Kadusin ära vahepeal, andeks- andeks. Vahepeal lausa proovisin isegi midagi kirjutada, aga millegipärast ühel õhtul ei jõudnud valmis ja eks ta nii unustusse vajus. Aga see selleks.
Alustame siis päris kaugelt- kollane. Triin tahtis mind kunagi ammu testratsanikuks, et kui peaks kuskile rendihobuseks minema, kas keegi hakkama saab. Käisin ja sõitsin, Triinu jutu järgi tundus ikka väga hullem, kui reaalselt oli. Keeramisega oli vähe probleeme, aga mitte midagi nii hullu, tegin üsna pika ja intensiivse trenni, pusisin keerata ja kujundeid teha. Luunjas oli isegi maneež tühi ja superlux sõita. Galoppi ma paar korda proovisin, aga ei jaksanud ja lasin volte edasi, kuni sonsu lõpuks märg oli ja ära lõpetasin.
Edasi läksin enda ponile külla, Triin jäi talli tekki lappima ja mina läksin sõitma. Üksi küll, aga midagi hullu ei olnud. Väga küsida ka midagi ei osanud, sest 3. päev järjest trenni ja ta oli just eelmine päev ülihea olnud. Tegin kergelt, lõdva ratsmega igasugseid volte ja asju, galopis ka üsna pikalt voldil, kuni lõpuks lõdvestama hakkas.

Järgmine päev lasin Kaptenil puhata ja läksin rulli sõitma. HAH! Kollane tegi sellist showd, et täitsa ulme. Kõigepealt tõmbas mul alguses käest lahti, sest keegi sõitis ülilähedalt mööda. Siis ta muidugi junnis ju lihtsalt miljon korda, luunjas tuleb kõik kohe ära korjata. Lõpuks kui maneež tühjemaks jäi, võtsin ma steki kätte, sest veits tempot jäi väheks. Ohhoi vallera, mis trall hakkas :D, aga see selleks, panin steki käest ära ja traavitasin kergelt, tegin palju volte jällegi, et ta pöörama õpiks ja lõppkokkuvõttes oli ta täitsa hea. Kuigi oli plaan, siis kollase juurde ma rohkem ei jõudnud ja nüüdseks on ta juba otsapidi Soomes. Loodame, et läheb hästi!:)

Vahepealset ma jälle ei mäleta, mäletan ainult seda, et Trummi on iga trenniga järjest paremaks läinud ja viimane trenn oli lihtsalt kuld!! Poni oli niivõrd hea lihtsalt, stabiilse tempoga, kontrolli all, tegi kõike, mis palusin ja isegi esimene galopp, mis reegli järgi üsna rabe ja ebamugav on, oli nii hea ja mõnus sõita!! Trenni keskel hakkas täiega lõdvestama ja puristama, et mul oli lihtsalt megahea meel seal seljas olla, lust poni sõita. Too trenn ma sõitsin ilma stekita ka, ma ei tea miks, niisama proovimiseks. A lõpuks oli meid maneežis nii palju (5 hobust korraga maneežis on vesneris palju ja haruldane :D), et ma väga galoppi ei jõudnudki teha, mis oli võibolla isegi hea, sest muidu oleks ma ehk ennast sinna sadulasse ära unustanud ja üle pingutanud. No igatahes oli see trenn üle pika aja üks märkimisväärsemaid ja paremaid!