Tervitus.
Keegi juba küsis, et kuidas turjatilk mõjus. Hobust ei puutu ükski mutukas. Aga kuna mul sadulaga on jurad lood, siis sadulat ma pole isegi proovinud, täna kordetades panin sedelga selga küll. Algul boksis sahmis vähe aega peaga, aga hiljem polnud küll miskit.. Järelikult mul vedas nagu künnihobune.
Laupäeval olin ma siis tallimees. Hommikul jõudsin üheksaks talli ja nii kui ma ukse jõudsin lahti teha ja sisse astuda, mind tervitati. Kui läbi talli astusin, siis pistsid kõik oma ninad üle boksiääre. Võttis muigama. Segasin siis toidud rõõmsalt kokku ja oi mis kilin ja kolin sealt tallist tuli. Ega midagi, panin söögid ette, lasin koplisse, tõstsin boxidest julgad välja ja pühkisin põranda ära ja tulin tulema.
Läksin kella kuue paiku uuesti, panin odrad likku, tõstsin heina ette ja vaatasin, et väga kole ilm on ja lasin hopsid juba sisse. Pühkisin põrandat. Tulin tulema.
Kell kaheksa uuesti, segasin söödad valmis ja panin ette. Siis vaatasin, et heina on törts vähe ja panin pisut juurde. Pühkisin põrandat. Ja vaatasin, et Vigri boksi katus laseb läbi. Selleks päevaks oli kõik. Mulle täitsa meeldis.
Pühapäeva hommikul magasin rahuliku südamega kella 11ni, sest Kati kord oli täna talli minna. Kaks tundi hiljem sain Katilt kõne, et kas ma saan talli minna, et tema pole veel jõudnudki sinna. Mida kuradit!? Ajas marru küll, et hobused polnud süüa saanud ja ta varem ei võinud helistada või.. Ma pole vist kunagi varem nii kiirest talli läinud. Läksin talli ja kõik oli jumala rahulik, mõtlesin juba, et keegi on välja viinud hobused, aga ei. Kõik olid kohal ja alles, kõik peale Memphise. Ta läks kuskile treiku ja ämbriga. Tõenäoliselt treenima. Viskasin söögid ette ja sel ajal helistas kati, et ta tuleb poole tunni pärast. Nojah. Lasin hopsid koplisse, kõik peale trummi. Trummi ma kordetasin. Sedelga ja külgratsmetega. Sedelga panin selga, ei olnud miskit häda. Aga kui valjaid hakkasin pähe panema, siis hakkas pisut rapsima.. Tõenäolsielt sellest, et teised said õue, tema mitte. Kui nüüd järele mõelda, siis sedelga peale ei teinudki ta midagi.. järelikult ei juhtunud meil midagi selle turjatilgaga.
Siis ma kordetasin. Ja ma vaatasin, kui ilus poni mul on. No kohe on! Jooksis nii lahedalt ja mõnusalt, reageeris häälele ja isegi kokku-lahku õnnestus teda traavis jooksma panna. Ja ma olin rahul ja õnnelik, et mul selline poni on. Väga rahul.
Lemmik!