Ma olen hullult kaua hoogu võtnud, et siia kirjutada. Ja kui mul tuleb isu kirjutada, siis pole arvutit, no jee. Trumm on tänasest siis ametlikult 139 cm kõrge ja turjatilgaga. Ja laia sadulaga, mis on väga halb.
Esmaspäeval trumm puhkas.
Teisipäeval oli no väga-väga hea sõita. Istusin ise sirgelt ja hoidsin endal silma peal, raili soovituste järgi sõitsin hobust kokku ja lahku, tegin üleminekuid ja trumm oli superilus ja mugav sõita!! Galopis vajus kohati ära (sellele on loogiline seletus ka, pärastpoole sellest). Tegin kohe mingeid latiharjutusi ka ja tulin 2x kumme.
Kolmapäeval tuli minuga Laura kaasa, tegime trummile vabahüppeid ja ta pildistas. Trumm nats kartis seda maneeži, aga pika peale harjus ära. Paugutas päris osavalt. Ühe korra lihtsalt astus takistusest läbi, kuigi keegi ei käskinud tal hüpata. Viimane takistus oli vähemalt meeter ja viimane hüpe oli tõesti ilus!!

Neljapäeval tuli minuga uuesti Laura kaasa, siis ma sõitsin ratsa. No ma ei oska isegi öelda.. nii kui keegi platsi ääres vaatama hakkab, siis mul tuleb mingi edevuseuss sisse ja ma hakkan mingit X asju seal seljas nõudma ja tahtma ja poni on segaduses, mina närvis ja mis kõike veel. Passis natuke platsiäärt ja trenni algul pani ajama ja see ajas veel rohkem meid mõlemaid närvi. Galopis vajus ära ja vaatasin, et mis värk on?! Sadul oli täiega rauaga õla ja turja peale sõitnud ja seetõttu ta joosta ei saanudki. Tegi sellist ebastabiilset galopi-traavi vahepealset sodi. Isegi Laura märkas. Panin sadula taha poole ja VOILA, no nii pehmelt jookseb ja teine asi kohe. Tulin paar korda penerolli, trummil tuli hästi välja. Väga mõnus oli. Trenni lõpus hakkas kahju trummist selle närvamise pärast :C. Lasime trummil püherdada. No tegelikult ma lasen ju iga kord, ta vahest ise ei taha. Pärast kammisime trummi laka ja saba ära. Lõikasin ta turjalt ja kuklalt kiilakaks jälle. Ja natuke sõrgatsitutte kah. Pärast punusin palmiku, mis järgmine päev lahti oli.

Reedel ehk täna ma jälgisin sadulat, aga ainult galopis. Tegelikult oli see juba traavis ette vajunud. Kuigi ma panin sadula kõvemini kinni. Isegi punnisin siniseks ennast selle sadulavööga. Galoppi isegi ei hakanud sõitma, ainult 1 ring ja vaatasin, et ei.. ei saa. Tulin maha, panin sadula taga poole, vajus kohe esimese ringiga ette tagasi. Tulin uuesti maha, võtsin sadula ära ja läksin ilma.. püsisin ma jee korralikult seljas. Panin sadula selga tagasi. Proovisin veel ühe ringi galoppi, vajus ikka ette.
Panin kordele ja vaatasin, kui kiiresti see siis vajub. No 3 ringi traavi ja oplaa, oli hobuse samm lühike ja kinni. Galoppi ei jooksnudki.. mis ei jooksnud, ta ei tõstnudki, ajasin pikka aega ja siis läks kah valest jalast. Siis Triin ütles, et ma võtaks kõik asjad ära. Ta vaatas ja imestas, et oi blinn, väga lai on. Tõi enda vahtkummist mingi sadulaaluse padja vms. Panime selle, ja sadulavöö 1 ja 3 auku. Püsis see jee õiges kohas. Siis katsetasime sellist varianti, et paneme triinu sadulapadja ja mu enda selle paksu padja, millega ma muidu olen sõitnud. Sellega püsis natuke aega ja siis kukkus ikka ette. No ega midagi. Lõpetasin ära ja kogu moos.
Siis jõudis Siiboja. Fränky jala asjus, et lonkab esimest paremat (kogu tall vaatas muidugi esimest vasakut :D:D:D). Kabja osas reageeris kiilu osale. Siis ta venitas fränky sõrgatsis natuke ja lasi siis joosta..no siis ta lonkas ikka päris-päris ilmekalt. Tiit ütles, et tuleb pildid teha ja võistluseid ei ole. Nojah.. fränkyl elu ilus nüüd, pidu ja pillerkaar koplis. Järsku tuli teemaks see turjatilk ehk siis putukatõrje vahend. Lasime siis kõigile triibu seljale. Kõik ehmatasid natuke, trumm vahtis lolli näoga, nagu poleks midagi juhtunudki. Ma nuusutasin seda triipu.. haises nagu bensiini ja mingi nuluõli segu. Ja siis mõõtsime trummi ära. Tõin ta välja, siis öeldi, et ooi, sina oled küll nüüd pisike. Mõõtis ja ütles, et nipet-näpet 140. Lembit küsis alla või ül 14one? Alla. Et paneme siis 139 kirja.. Vähe ei hõisanud seal kõrval :D. Aga siis tuli meelde, et mu sadul ei sobi, et kas ma saan üldse võistlema.
Saime passi siis 139 cm ja tulin tulema kah.