Ma olen seda tühja lehte siin mitu head päeva vaadanud (ei lülita läpparit ööseks kunagi välja), vahest kirjutanud ja siis jälle ära kustutanud. Ma ei oska siia midagi kirjutada. Või ei taha.
Aga ma ei viitsi enam vabandusi leida, ütlen ausalt ära, etmul pole enam isu ratsutada. Miks? Ma ei tea. Ma olen endaga sõjajalal, ei tea, mida teha, kas ära anda või jätta. Dilemma. Ära anda oleks muidugi kurb, oma trummi, aga nii seista lasta on ka ülekohtune, sest
1.) Poni on praegu parimas eas võistlemiseks ja kui oleks keegi aktivist, kes viitsiks ja TAHAKS sõita ja teha, oleks väga ideaalne ju.
2.) Ta läheb järjest paksemaks, ma käin heal juhul ühe korra nädalas teda lihtsalt vaatamas, mitte sõitmas.. söödan porgandit, viin maneeži, lasen lahti ja sügan, paitan.
Ma käisin 29.10 lampi Ihastes koolisõitu sõitmas, et ehk leian enda motivatisooni üles ja tahan edasi teha, korraks isegi tundus nii, aga ilmselgelt ei. Sõit oli kole, tulemus oli ok, arvestades eelmisi kordasid (61 ja kopikaid peale protsenti). Ja ma avastasin alles 2 päeva enne võistlust, et peaks minema ja väga suur nuss oli treikude ja asjadega, lõpuks võis päevaga rahule jääda küll.
Mu vanemad ei ole sellega nõus, et ma poni ära annaks. Mulle pakuti võimalust ühte pisikest tüdrukut õpetada, kes saaks 1x nädalas sõita, aga ma ei tea, kas ma ise selleks pädev olen, ma ei tea, ma pean mõtlema.
Ma olen nüüdseks juba 2 nädalat mõelnud, etmida kuradit ma teen või mis otsuse ma langetan, aga ma pole siiani mitte kuskile jõudnud. Vahepeal olin juba päris väga kindel, et ma annan ta ära, aga Kärr muutis mu meelt ja nüüd olen ma jälle kahevahel, ei oska midagi teha ega arvata. Nii et ma ei tea.. kui kellelgi head nõu jagada on- kommenteerige palun!!! Aidake mind noh.
Aa.. ja mis ma tahan öelda veel, et härra käitub SITAKS veidralt peale seda kolimist. Läks mingi 2 nädalat mööda ja ta keeras ära, sellest Trummist, kes Toomas oli, on alles jäänud 0. Pisitriin nimetab seda ''mullist välja tulemiseks'', aga mulle meeldis see mullis poni rohkem, sest see, mis ta praegu on, on ulme. Passib ja kardab kõike, tähelepanu hajub NII kergelt ja siis seda enam tagasi ei saa, põeb ja rabeleb palju. Õeh.
2 comments:
Mis puudutab Trummi kõige põdemist, siis asi on ilmselt väheses tegelemises. Tallis ju midagi ei ole, mis seda põhjustada võiks. Tall just kõigile teraapiline. Vaata kasvõi Tibi-Triin muutkui kiidab, et nii rahulikuks jäänud. Lisaks ütleks omalt poolt, et pole üldse midagi sellist tähendanud. Ikka enamus õhtuid ju nöör ümber kaela koplist ära toonud ja igasugu kummalisi helisid ette jäänud. Vaatab, aga ei tee midagi muud. Just kiitsin Kaile, et hea rahulik poni. Mis puudutab motivatsioonipuudust, siis oleksid võinud Reeda trenni võtta. Oleks ehk sealt abi saanud. Lisaks võid otsita natukeseks ajaks mingi muu väljundi. Hobustega on nii mustmiljon asja, mida teha ja proovida. Soovitan vaadata netist videosid ja õpetusi-mul lööb alati motivatsiooni lakke. Ponil seista lasta on küll ülekohtune-eriti kui tegu on nii suure potensiaaliga loomaga.
Sorry et ma nii tagantjärgi, aga pole olnud mahti sattuda blogide lainele teatud muude jamade tõttu. Aga no aru ma sust saan. Ja sellest veidrast Trummist ka ja ega tegelikult vahet pole mis mulje kellelegi jääb, sa ise tunned miuke ta on ja ma julgen loota, et ma tean seda tunnet. Võib-olla sobiks selleg kokku üks lõik mu maikuusest postitusest "Sellega mõtlen, et ma ei saanud tema peale kindel olla, ta ei käitunud nagu ta tavaliselt teeb vaid oli selline veider ja ebamäärane. Tavaliselt ta võib ka oma mulli langeda aga see on selline vana hea tuttav Trummi-mull, seekord oli ta teises dimensioonis ja käitus ebaharilikumalt. Muidugi saime me tehtud kõik mis tahtsime aga ikkagi. Alguses tulin traavis erinevaid üksikuid latte/kavalette. Kuna ta nagu ei viitsinud väga või õigem oleks öelda, ei teinud minuga koostööd vaid me lihtsalt mõlemad tegime samal ajal mingit tööd, siis ma ei jäänud üldse rahule." Aga noh ega mingit lahendust mul sulle pakkuda ei olegi, seda ma leidnud ei ole, ta vahel on selline nagu ta on. Eks sa pead katsetama, et mis aidata võib, tihedam tegelemine võiks ju, nii 4x nädalas on kohati küll juba. Aga no garantiid see ei anna ja seegi töö peab kuidagi valemiga olema ja sama hästi saan ma siinjuures ka sinust aru, et sa ei viitsi. Ma ka enam Unikülas sõitmas käia ei viitsi, juba jupp aega aga olen olnud kohustatud. Kolmekesi koos Trummiga saame teha laisude klubi :) Pikk jutt, sitt jutt, ma võin omalt poolt välja pakkuda, et ma poniga maastikul käiks, teda põlluratsutamisega harjutaks. Ise otsustad.
Post a Comment