Käroli SUURE vingumise peale ma lõpuks kirjutan. Ilmselgelt ei viitsi ei kirjutada, ei ratsutada. Kadestan kõiki, kes pühendunult blogis aega veedavad.

Ühesõnaga, ma ei mäleta, mis päeval ma mida tegin. Proovin meelde tuletada.

Laupäeval ma tegin ratsastust, ma sellest küll midagi ei mäleta, aga kui ei mäleta, siis miskit väga erakordset ei juhtunud järelikult.

Pühapäeval tegin ma ka ratsastust, kergelt vist, sest jrg. päev oli hüpekas.
Esmaspäeval ma siis hüppasin, Käroliga tassisime räigelt raskeid takistusi ja asju. Kõik kastid ja kummid ja värgid-särgid. Takistused oli seal nii kuskil 90-105 vahel. Algul tulin seda probleemset punast, millele Trummile meeldib ühte pidi kimada, teist pidi tõrkuda. Tulingi kohe alguses seda pidi, millel tal tõrkuda mekib. Täiega passis seda põõsast seal ja tegi samme alla ja puterdas niisama. Ajas veits närvi mustaks, aga abilattide ja mõningase stekiga aktiveerimisega saime asja korda. Siis hakkasime hüpekat tegema. Süsteem ja okser ja KAST!! Kast oli meeter. Ja tünnid, mille ees oli 2 latti ja peale tünne oli kohe 1 latt. Nii mõnusalt Trummi mahutas ennast sinna. Kohe peale hüpet korjas ennast ise kokku ja tuli puhtalt välja. Tegin siis ühe parkuuri, mis läks vähe metsa.. ma ei mäletagi, mis seal nihu läks. Siis tulin uuesti ja tuli paremini ja siis käroli mõtles ühe keerulise parkuuri, millest ma 6 x valesti aru sain ja poole peal väsis Trummi ka ära. Siis tulin üksikult kõiki takistusi. Ja lõpus veel ühte sinist lattaeda paar korda. Ja lõpetasingi ära.

http://fotoalbum.ee/photos/Kmonglow/75801919/ pictured on siin.

Teisipäeval tegin ma veits ööratsutamist, päris hämar oli, kui alustasin ja täiesti kott oli, kui lõpetasin. Aga Trummi oli mõnna! Galopis oli niii mõnus pehme ja peale galoppi oli traav selline, et VOH, kus ma nautisin neid diagonaale, kus tempomuutused olid nii mõnusalt tunda ja näha ja ooooh. Trummi hõljus mööda platsikest ringi.

Kolmapäeval Trummi puhkas.

Täna oli ilm pa*k ja mina pakkisin ennast pool tundi tallis sisse, enne kui koplisse Trummile järgi läksin. Koplisse läksin nagu mingi suur koll, memphis põdes ja tuli uuris mind. Läksin trummi juurde ja trumm lippas eest ära, aga kui inimese häält tegin ja 'trummi' hüüdsin, siis trumm tuli vastu :3. Võtsin ta sisse ja lasin tallivahele lahti, tuuseldas seal natuke. Otsis viimaseid heinapalakesi ja kaeraivasid. Ise tükeldasin samal ajal lusikaga õunatükke :'DD. Ekstreem, aga päris head sellised ühe-ampsu tükid sain. Läksin siis platsile ja alustasin siis taandamisest, et ta klikkeri tehnoloogiast üleüldse aru saaks. No taandamisega pole Trummil probleeme. Siis võtsin käekõrval sammust ja traavist seismised ja siis juba nöör ümber kaela käekõrval sammust traavist seismised jms. Üks kord poni ehmatas ja tegi paar kiiremat sammu ja mina vaatan, et :C mu hobune läheb ära, ise täiesti lahti, aga ei. Trumm jäi seisma, uuris olukorda ja jalutas tagasi minu juurde. Viisime ennast talli ja kuivasime vähe, siis tuli juba Lembit ja Triinud ja Kaari jms seltskond. Nad läksid katseid tegema. Mina läksin koju.

Trumm on maailma mõmmiseim! Selline mõnts karvik.