Saturday, April 24, 2010

eile käisin jälle.
Pakuti kooki, kellegil oli sünnipäev, sai 22, ma unustasin nime küsida, aga õnne soovisin.
HULLULT tuuline oli ja nii kui elxi platsile sain (oi, elx on nii mõnts sile) hakkas ta näkku peksma ja kõike kartmal. Nii lahe on iga trenn ühte ja sama asja passida.. Ja terve trenn kujunes selleks, et ma ta ühest platsi pikemast äärest normaaslelt mööda saaksin. Ülar ütles, et ma prooviks galoppi, tegin jälle ainult vasakust, esimese korraga saingi õigest jalast:)))), sest õige paine oli, teised korrad painutas ka hästi, ainult, et valele poole.. ja seetõttu kohe hüppas valest jalast. Siis me tegmine sedasama kaheksaharjutust, mis me kunagi tegime, esimesed korrad traavilattidega, siis tõstsime kopli aia poole (mida ta haigelt kartis) mineva ristiks ja jälle paar tõrget :)))) siis ühe korra sain üle. Siis tulin teise korra algul sammus ja siis pidin traavi minema mingi hetk. Lähen siis sammus, astus julgelt ja nii raudpolt kindlalt ja siis järsku PÕMM! lõi talle midagi pähe ja tema hüppas ja mina lendasin ja lõpuks leidsin ma ennast hobuse kõrval seismas. Jep ma kukkusin, küll aga püsti ja hoidsin elxi kinni. Nojah siis, võtsin käekõrvale ja jalutasin läbi, et mis kurat seal nüüd NII õudsat on? Puhises küll, aga sai normaalselt käidud. Läksin selga, JÄLLE sama jama.. no ma ei mõista, saaks ma aru, MIDA ta kardab, siis ma juba tegeleks sellega, aga mu mõistus ei võta. Lõpuks ta sai tuldud ja läks pärast tõket galoppi ka, oi, tal mõnus galopp:) Võtsin igaks-juhuks traavile ja läksin uuesti kaheksat (vahepeal tõsteti kõik takistusteks) ja siis tuli hästi.
Vahel ma mõtlesin, et kurat, ma hakkan siinsamas hobuse seljas pillima, et mis kurat, mul on kopp ees, ma ei saa hakkama. Siis järgmine staadium oli, et ma tulen maha! ma tulen kohe maha! ma ei saa rohkem, lihtsalt ei. Ja kolmas etapp oli, et ma nüpeldan hobuse läbi.. lihtsalt peksaks, kõik see 7 aastat raevu trennidest laseks nüüd valla, aga ei. Hoidsin tagasi, ma pole ju tegelikult selline.. mul lihtsalt sai kõrini. Kokku kasutasin ma trennis stekki 6x? tavaliselt ma ei kasuta seda, lihtsalt tonksan vahest säärepikenduseks, et ma elxi tuimaks ei muljuks.
Trenni lõpus ma vaatasin, et oi, mul on käsi päris kaunilt verine ja näeb üsna kole välja. Tegelt oli üksainus väike täke näpul ja verd oi, kui palju, aga pole hullu. Teised küll pärast küsisid, et sa kukkusid vä? ma mõtlesin, et tulid lihtsalt seljast maha.. üldse ei näinud:D. Tallist läksin ma vist paraja kiiruga minema, ma arvan, et teistele jäi mulje, et ma olen nüüd hobuse peale hullult kuri. Tegelikult ei, ma jooksin riideid vahetama, sest paps pidi olema kell 20.00 mul järgi, aga ma jõudsin alles 20.13 talli.. aga tüng oli, jõudis ikka hiljem. Mõtlesin, et lähen sügan veits elgerit veel ja palun andeks tänase trenni pärast, sest ma tõesti olin taga pisut liiga karm. Aga mõtlesin, et ta juba sööb vist, et mis ma enam kiusan, ma olen talle juba piisavalt tüütu vist. Sest tavaliselt ma ei tee ju nii, et ripun hobusel ratsme otsas ja lükkan kontsa ribisse, sest ta kardab. Jah, ma mõistan enda vigu ja ma kirjutan siia need selleks, et kui ma kunagi loen, siis õpin. Tegelikult ma pole elxi peale kuri, ta on ju hobune, kellel on karjarefleksid..

Hah, aga nohjah, esmaspäev siis minu kord kooki viia.

No comments: